Nominal Forms
Infinitive: to individualise
Participle: individualised
Gerund: individualising
Transitiviness: transitive
Indicative
Present
| I | individualise |
| thou | individualise(e)st |
| he;she;it | individualiseth; individualises |
| we | individualise |
| ye | individualise |
| they | individualise |
Preterit (Past)
| I | individualised |
| thou | individualised(e)st |
| he;she;it | individualised |
| we | individualised |
| ye | individualised |
| they | individualised |
Subjunctive
Present
| I | individualise |
| thou | individualise |
| he;she;it | individualise |
| we | individualise |
| ye | individualise |
| they | individualise |
Preterit (Past)
| I | individualised |
| thou | individualised(e)st |
| he;she;it | individualised |
| we | individualised |
| ye | individualised |
| they | individualised |
Imperative
| thou | individualise |
| ye | individualise |